Alates ERKi lõpetamisest 1986 on Jelle materjaliks olnud raud. Vaheldust on leidnud ta mastaabis, teemades ja maneerides. Ehetest monumentaalsete vormideni ning abstraktsetest rütmi-, mustri-, ja faktuurimängudest figuraalse kunstini. Skulptuuride tegemise põhiline motiiv on olnud oma tuju korras hoida, lootuses, et ehk mõjub see ka vaatajatele kuidagi ergastavalt või meeleolu parandavalt. 
Jelle teoseid on Eestis mitmel pool avalikus ruumis- väravad Riigikogu siseõuel (2000), väravad Steinbocki Majale (2001), Viljandi Pärimusmuusika Keskuse väravad (2008)jpm.